Vol. VII • 1984 • v07n2p18 http://www.creationism.org/estonian/monotheism_et.htm
The Great Flood |
|
Tower of Babel |
Seejärel Jumal ajas nad ise laiali. Järgnevad põlvkonnad eemaldused väga kiiresti oma Loojast, nagu ütleb Rooma kiri 1:21-24:
Sest et Jumalat tundes nad ei ole ülistanud ega tänanud teda kui Jumalat, vaid on oma arvamustega jooksnud tühja ning nende mõistmatu süda on jäänud pimedaks. Väites endid targad olevat, on nad läinud rumalaks ja on kadumatu Jumala kirkuse vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate kujutistega. Seepärast ongi Jumal andnud nemad nende südame himudes rüvedusse, et nad oma ihu ise häbistaksid.
|
|
Mitmed primitiivsed rahvad Aafrikas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis kandsid endas algset ideed ühest Loojast, kuid hülgasid Tema hiljem. See kaldumine monoteismist muude vaimude suunas muutiski nende maailmapildi polüteistlikuks.
MONOTEISM SUMERIS, EGIPTUSES JA INDIAS
Algsed kultuurilised tõendid kunagi eksisteerinud monoteismist Sumeris, Egiptuses ja Indias on üldteada. Arheoloogid on avastanud, et mida kaugemale Sumeri ajalukku minna, seda rohkem Taevajumala Ani kummardamise jälgi leitakse: seega paljud uskusid, et on ainult üks Jumal. Egiptuse leiud ainujumala kummardamiset on veelgi arvukamad, kuid samal ajal ka rohkem ebamäärasemad. Järgnev ülistuslaulu näide on üks paljudest, mida võib leida Egiptuse kirjadest:
Üks, kõikide asjade looja, Vaim, peidetud Vaim, Vaimude Looja. Ta eksisteeris algusest, kui midagi muud ei olnud. Kõik, mis on tekknud, on tekikinud Temast. Mitte üks inimene ei tea, kuidas teda leida, Tema nimi on peidetud ja salajas. Tema nimed on loendamatud. Ta on tõde, elu ja Tõe kuningas. Tema läbi elab inimene. Ta andis inimesele elu, Ta hingas elu inimese sõõrmetesse. Ta ise on Eksistents, Tema kas kasvatab või kahandab. Tema tegi universumi, maailma, mis oli, on ja mis saab tulema… Ta tasub neile, kes teda otsivad ja kes tunnistavad Teda Jumalana. Ta kaitseb omi.4
Tundes Egiptuse polüteismi, arvavad eksperdid, et tegemist võibolla kas ühe Jumala eri tahkudega või et paljud nn Jumalad võistlevad, et olla see üks ja ainus.
India monoteistlik pärand on selgesti näha tema varastest kirjalikest allikates: nt Rig Veda:
Alguses oli üks Jumal, ainus Isand kõige üle, kellest on kõik. Kes tegi maa ja taeva, kes andis elu, tugevuse, kes kes käsib jumalaid teenida ainult ÜHTE.6
HIINA MONOTEISM
Vanad hiinlased kummardasid algselt jumalat, kelle nimi oli Shang Ti, mida võib tõlkida kui “Ülim Isand” või “Isand Ülal”. Kõik asjad on tehtud Tema poolt, kõik tasud ja karistused lähtuvad Temast. Nonde ammustea aegade uuringud, näitavad sellise ainujumala tundmist ja teenimist, kes ei erine sellest Jumalast, keda teenisid Juuda ja Iisrael. Ühe mehe lugu, valitseja nimega Ch'eng Tang (circa 1760 B.C.), tundub olevat sarnane ühele Piibli loo tegelasele. Ch'eng Tang elas Hsia valitsemisaja kurjadel päevadel.
Ta oli suuresti murelik Hsia väärtegude pärast. Siis tuli tema juurde üks hääl unes, mis ütles: “: "Rünnak. Ma annan sulle kõik tugevuse, mida sa vajad, sest ma olen andnud sulle taevase mandaadi.” Ch'eng Tang hävitas seejärel Hsia dünastia ja istus ise troonile kui valitseja. Tema enda südametunnistus ei andnud talle rahu. Ning palju aastaid murdis p Tang ead selle üle, kas ta tegutses ikka õigesti. Lõpuks oli riigis mitu põuaaastat ja Ch'eng Tang riietas end palverüüsse, et “Jumal ei hävitaks minu patu pärast minu rahvast.” Kirjas on, et sel momendil algas vihm. Ch'eng Tang ilmselt oli Jumala järgija, vähemalt niipalju, kui ta teadmisi omas. Tema juhtum on unikaalne näide Hiina kroonikates. Järgmiste põlvkondade jooksul jäi alles austus Jumala seaduste vastu, kuid Ta Ise unustati ära.
|
|
MONOTEISM IN VARASES MEHHIKOS
Vased mehhiklased omasid ilmselt ühte Loojat. (erinevad eksperdid vaidlevad kas Ta ja Ta naine olid erinevad isikud või erinevad aspektid samast olendist). Üks legend räägib, kuidas Jumal tegi aia või linna koos igavese suve, talve ja voolava veega. Jumal asetas imeilusa puu keset seda aeda ja käskis alamatel jumalatel seda mitte puutuda. Need väiksemad jumalad tõstsid mässu ja rebisid suure tüki puust et kahjustada seda. Selle tulemusena saatis Jumal need väiksed jumalsed aiast välja ja andis neile erinevaid ülesandeid lahendada. Esimene inimpaar elas samuti seal aias ja visati ka välja koos nende väiksemate “jumalatega”.12
LOOJA JUMAL JA TEISED VAIMUD
Seda üleminekut ühe jumala kummardamiselt paljude jumalate kummaradamiseni võib leida väga paljude primitiivsete rahvaste juures ka tänapäeval. Valge nahaga Ainu-nimeline isik Jaapanis, näiteks, uskus ühte Jumalat, kuid ta arvas, et Jumal on liiga kaugel, et olla huvitatud inimese saatusest. Seepeale astus Ainu astus suhtesse teiste vaimudega. Paljud Põhja-Ameerika hõimud usuvad, et Looja määras ise vahevaimud inimest Jumalale vahendama.14
Algonquin hõim ida-Kanadas läks nii kaugele, et väidab, et Jumal ise käskis indinaanlastel otsida teisi vaime.
Sellise võõrandumise heaks näiteks on üks Lääna-Aafrika hõimu pärimus, kes kirjeldab Looja Jumalt oma kultuuris järgmiselt:
PANTEISMI TÕUS
Muude vaimude kummardamisest on paljude jumalatega maailmapildi tekkimiseni lühike samm. Kaananlased tundusid olevat kusagil keskel sellel teel, sest ülistades El-i nimelist jumalat koos teiste väiksemate, alamate jumalatega. Egiptusest, Sumerist ja Indiast sai samuti paljude jumalatega maa. Mehhikos on lugematu hulk jumalaid ja loendamatult paljudes vormides. Hiinas säilis idee ainsast taevast, kuid nende reaalne vaimuelu oli spiritismis ja okultsetes praktikates.
KOKKUVÕTE
Kõik inimesed maailmas tundsid kunagi ühte ja ainust Jumalat, kuid nad ei jäänud Temale ustavaks oma südmes ja nad ei kuuletunud Talle. Kõik see on salvestunud nende legendidesse ja uskumustesse. Jumala tõeline kummradamine on jõudnud kaasaega Aabrahami järglaste kaudu. Siiski, ei ole Jumal unustanud kogu ülejänud inimkonda mitte kunagi. Isand ütles Aabrahamile “sinus õnnistatakse kõiki rahvaid, sest sa oled olnud kuulekas mulle” (1 Mo 22:18). Kaks tuhat aastat hiljem kõndis Jumal ise inimese kujul maa peal. Üks tema viimastest käskudest oma õpilastele oli “minge kõike maailma ja jutustage evangeeliumi kogu loodule” (Mk 18:15).
FOOTNOTES
1 Josephus,
Antiquities of the Jews I. iv. 1.
2 The Companion Bible (KJV), (London: Samuel Bagster & Sons 1970) on p. 212 are the whereabouts of Balaam's hometown Pethor.
3 Rev. Wilhelm Schmitt, Primitive Revelation (St. Louis, Missouri, & London, England: Herder Book Co., 1939) pp. 236-237.
4 E.A. Wallis Budge, Osiris (New Hyde Park, N.Y: University Books, 1961) p. 357.
5 Dr. Brugsch & Maspero as cited by Budge, p.140.
6 Rig Veda excerpt from Selwyn Gurney Champion & Dorothy Short, Readings from World Religions (Greenwich, Conn., Fawcett Publ., 1951) pp. 26-27.
7 E. Allie and M. Frazer, Chinese and Japanese Religion (Philadelphia, Westminster Press, 1969) p. 268.
8 Wing Tsit Chan, A Source Book in Chinese Philosophy (Princeton University Press, 1970) p. 16.
9 Joseph Campbell, The Masks of God: Oriental Mythology (Viking/Compass, N.Y., 1974) p. 396.
10 Li Ung Beng, Outlines of Chinese History (Peking, 1914) p. 15.
11 Wing Tsit Chan, p. 16.
12 Irene Nicholson, Mexican and Central American Mythology (London, N.Y., Sydney, Toronto: Hamlynn Publications, 1967) pp. 20, 21 & Burr Cartwright Brundage, The Fifth Sun (Austin, Texas & London: University of Texas, 1979) pp. 47, 48.
13 Rev. John Batchelor, The Ainu of Japan (London: The Religious Tract Society) p.252.
14 Schmitt pp. 171-174 & Cottie Burland, North American Indian Anthology (London, N.Y., Sydney, Toronto: Hamlynn Publ., 1965) pp.73, 103-106 & Diamond Jenness, The Faith of a Coast Salish Indian (B.C. Provincial Museum: Anthropology in B.C., Memoir 131 pp. 35, 36.
15 Schmitt pp. 171-174.
16 Nassau, Fetishism in West Africa, pp. 36-37 as cited by Budge p.369.
|
|
 |
|