 |
|
 |
|
|
|
|
Raamat “In the Beginning, There Was Dolly”, ütleb:
Lammas on alati olnud süütuse sümbol. See muutus aga järsult kevadel 1997. “Dolly,” napilt 3 kuud vana tallekene, vallutab pealkirju, kukutab poliitikuid ja popstaare ajalehtede ning ajakirjade esikülgedelt. Üleöö, muutus kohev valge “süütuse lammas” ohuks inimühiskonnale uue tehnoloogia- kloonimise tõttu.
Miks kogu see lärm? Kuna 'Dolly' oli ühe täiskasvanud lamba geneetiliselt identne koopia –kloon. Ta oli esimene kloon-imetaja.
Kuidas tõlgendada kloonimist Piibli vaatenurgast? Alustuseks peame kirjeldama kloonimise kohta veidi bioloogilist tagapõhja.
Elusolendi rakk— ükskõik kas nahast, kopsudest, ninast või ükskõik kustkohast— omab täiuslikku geneetilise info koodi, mida nimetatakse ka genoomiks. Pärast viljastatud munarakust alanud jagunemisest säilitab iga järgneva raku tuum täielikku geneetilist informatsiooni.
Väga varasel embrüonaalsel tasemel, rakud spetsialiseeruvad (või eristuvad) nii, et mõned muutuvad närvirakkudeks, mõned naharakkudeks jne. Iga üks täidab eri funktsioone, mida ütleb talle ette geneetiline kood. See osa genoomist, mida ei ole vaja nt lümfi tekitamiseks, nt ei kao ära, vaid ta lülitatakse välja või “uinub”.
1996 aastal, õnnestus Ian Wilmut´il sellist uinunud rakutuuma informatsiooni üles äratada.
Dolly on koopia, selle lamba kloon, kelle emakarakust ta tehtud on. Kloon (kreeka keelsest sõnast klon) on individuaalne—taim, loom või inimene—mis pärineb aseksuaalsest teise organismi taastoomisest ning omab identset pärilikkuse kompnente. Indiviidid võivad pärineda samast rakust (nt identsed kaksikud) või kloonina pärineda teise indiviidi rakust.
Aga, vaatamata sellele, et kloonil on sama genotüüp, ei ole ta kunagi absoluutselt identne. Meie arengut mõjutab alati ka ümbruskond, milles me elame
Kloonimine ei ole inimlik leiutis. Looja on Ise määranud meile sellise paljunemise viisi. Kui me paneme maha kartuliseemne, on sügisene lõikus sama toitev ja maitsev. Seda seetõttu, et ei tekkinud uut pärilikkuse informatsiooni, kui üks taim tolmles teise taime DNAga. Faktiliselt on tegemist eelmise aasta saagi klooniga.
Maasikad levivad väätidest, mis on tegelikult vanemtaime kloonid, kandes vilja, millel on sama värv ja maitse.
Me näeme kloonimist ka loomariigis. Lehetäid võivad paljuneda nii kloonimisel kui seksulaalsel teel. Kevadel tuleb viljastatud munadest välja esimene lehetäide põlvkond. Hiljem hakkavad täide munad jagunema ilma viljastuseta Tulemuseks on ema kloonid. Ka mitmed teised loomaliigid paljunevad kloonimise kaudu: teatavad mesilased, sipelgad, koorikloomad ja sisalikud.
Mis inimestesse puutub, siis me teame, et identsed kaksikud on tegelikult kloonid. Viljastatud munarakk jaguneb kaheks ja kumbki sellest tütarrakust areneb edasi iseseisvalt. Tulemuseks on eraldi indiviidid absoluutselt samase geneetilise pildiga. Neil on sama kaasasündinud anded ja talendid, samas ka samasugune eelsoodumus teatavatele haigustele. Neil on sama värvi juuksed ja silmad, sama kinganumber ja samasugune välimus. Aga sellele vaatamata, on tegemist kahe sõltumatu isikuga: kumbki neist kogeb maailma omaenda unikaalsel viisil, ja kumbki kujundab oma elu oma unikaalsete valikute ja kogemuste läbi. Mõlemal on oma personaalsus ja tema enda hing.
Kas on siis inimkonnal luba kasutada kloonimist? Inimesed on pandud valitsema “kalade üle meres ja lindude üle taeva all ja iga elava olendi üle, kes maa peal liigub” (1 Mo 1:28) Seega ei ole põhjust, miks ei võiks kloonimist kasutada taimede ja loomade peal. Eriti kui see toob kasu inimsoole, vähendades näljahäda ja haigusi. Kristus näitab, et tervenemine, sõltuvustest vabanemine, rahu tegemine ja näljaste toitmine astub vastu needustele ja on “õnnistuseks”.
Ülemaailmne hirm kloonimise vastu pärineb ebamäärasest ja segadusseajavast murest tehnoloogia ees, mis tundub kontrolli alt väljuvat. Gunther Stockinger kirjutas Saksamaa ajalehes Der Spiegel, 1997 aastal:
“Bioloogid ja doktorid kõikjalt maailmast võiksid saada pihta ideele geeniuste, tipptaseme sportlaste, artistide või staaride geneetiliselt identsete koopiate tootmisele.”
Hirmu põhjuseks tänapäeva evolutsioonilises maailmas
seisneb piiride kadumises inimkonna ja loomade vahel, tekitades teatud
eetiliste standardite küsimuse.
Piiblis on toodud selged piirid loomade ja inimeste vahel ja Piibel
annab meile eetilise juhendi:
- Inimkond on loodud Jumala näo järgi, erinevalt loomariigist (1 Mo 1:27). Meie eksistents ei lõppe füüsilise surmaga (Lk 16:19-31, Fi 1:23) Kusagil ei viidata, et see kehtiks ka loomade suhtesVeelgi enam, inimesel peab olema isa ja ema, ta peab sündima pühast abielu sidemest. Kuna langenud maailmas õnnetute olukordade tõttu juhtub vahel, et lapsed kasvavad ainult ühe vanemaga peres, ei ole kloonil mitte kunagi võimalik omada kahte vanemat. Seega inimese täielik kloonimine on vastuolus piibli printsiipidega.
- Jumal lubas inimesel tappa looma (1 Mo 9:2-3). Teiste inimeste suhtes on meil käsk “sina ei tohi tappa” (Hbr keeles on sõna ratsach , mis tähendab mõrvata) (2 Mo 20:13).
- Jumal pani inimese valitsema loomade üle (1 Mo 1: 26). Kuid inimesele ei ole kunagi antud meelevalda valitseda teiste inimeste üle või nendega manipuleerida, mis toimuks aga kloonimise korral.
Lisaks eelnevale on ka muid põhjusi. Iga viljastatud munarakk, sh ka kloonimise teel saadu, on uus inimindiviid. Täiuslik kloonimisprotsess nõuab aga palju katse-eksitus meetodeid. Mitmed tekkivad indiviidid tapetakse selle protsessi käigus. Ühe biotehnoloogilise uurimisfirma direktor ütles hiljuti,
“Minu isiklik seisukoht inimese kloonimise kohta on, et see on ebamoraalne nii praegu kui ka tulevikus. Et muuta kloonimistehnika viljakaks, nõuab suurt arvu eksperimente. Me võime selle protsessi käigus toota vigaseid beebisid jne. Üks edukalt toimuv kloonimine ei tee tühjaks sellele eelnevat kurbade elusaatustega eelkäijaid.”
Seega, teatud juhtudel võib loomade kloonimine inimkonna hüvanguks olla õigustatud, kuid see on lubamatu inimese kloonimiseks.
KUIDAS TEKKIS DOLLY?
Wilmut'i eksperimendis oli kaasatud kolm täiskasvanud utte. Alguses ta võttis Finn-Dorset tõuliselt utelt A ühe emakaraku. Siis ühendas ta selle geneetilise info munaraku infoga, mis pärines lambalt B. Sellel oli eelnevalt eemaldatud rakutuum. Seejärel andis ta kerge elektri shoki et stimuleerida uue “kombinatsiooniga” rakku pooldumisele.Lõpuks siirdas ta saadud embrüo utele C, kus sellest arenes tall tavaliste reeglite järgi.
150 päeva ja sündis ilma isata tekkinud Dolly. Tänaseks on kloonitud ka hiiri. Selleks kasutati munarakku ja natuke teistsugust tehnikat. Ka saadud kloone klooniti ja saadi kolm põlvkonda terveid kloone. Ka lehmi on kloonitud.
Dolly oli esimene täiskasvanud isendi identne kloon. Kui viljastatud rakk edukalt jaguneb, siis miljonid rakud muutuvad lihasteks, nahaks või ainevahetusorganiteks.
Spetsialiseerunud rakk ei muutu kunagi mitte-funktsiooni omavaks rakuks. Koos kogu geneetilise infoga on käsk luua täiuslik isend. Me teame nüüd, et on võimalik kloonida täiskasvanud imetajat.
KAS LENINI KLOONIMINE ANNAKS UUE LENINI?
Kahtlemata omab Vladimir Ilijitsi mumifitseeritud keha jätkuvalt tema täiuslikku DNA koodi. Mis siis kui keegi tahaks kasutada seda teise “revolutsiooni isa” sünnitamiseks?
Lenini kloonimine ei pruugi siiski anda sarnast mõrtsukat. Tema geenide toime koos loendamatute erinevustega tema keskkonnas ja võimalustes tähendab, et Lenini kloon saab olema oma “isast” ilmselt väga erinev.
Tal oleks unikaalne hing, vaim. Ta saaks teha oma valikud ise sh võiks ta omada hoopis teistsugust maailmavaadet kui tuntud-Lenin. Temast võiks saada isegi uuesti-sündinud kristlane. Seega, mitte õigustades kloonimist, ei pea me kartma geneetiliselt identsete endiste hirmuvalitsejate kloonimist.
Originally published in English "Cloning: Right or Wrong?" by
ChristianAnswers.net
http://christiananswers.net/q-aig/cloning.html
Kloonimine: poolt või vastu?
<http://www.creationism.org/estonian/XianAnswNet_CloningRightOrWrong_et.htm>
|
|
 |
|