|
|
 |
|
|
|
Kristlus ja ajalugu on alati olnud omavahel tihedalt seotud. Leopold Von Ranke' vaatlused, et ajaugu, palju sagedamini kui filosoofia, veenab inimesi, et kristlik vaade ajaloole on objektiivne ja tõepärane. Piibel sisaldab väga palju ajalugu, rohkem kui erinevad filosoofiad. Kristlus on seotud tugevalt reaalsete ajaloo sündmustega ja ilma ajaloota ei oleks kristlust.
Kõik ajaloolised sõlmpunktid, kristlikust perspektiivist, koosnevad mõnedest konkreetsetest ajaloolistest sündmustest – Jumala ilmutus maailma loomise kohta, kui valmis said taevas ja maa (1 Mo 1:1), eriline inimese- mehe ja naise loomise hetk, mil omavahel ühendati vaim ja ihu (1 Mo 1: 26,27), inimese pattulangemine oma Looja vastu (1 Mo 3:1-15), Jumala ilmutus patriarhidele (Abraham, Iisak, Jaakob) ja Iisrael, kes läks läbi Punase mere, Jumala ilmumine ajalukku Jeesuse isiku näol ja tema ülestõusmine surnuist, Jumala ilmutus Endast läbi tema koguduse, uue Jeruusalemma tulemine kõikide lunastatute jaoks. Kristlik ajalugu, nagu ka marksistlik või humanistlik, omab minevikku, olevikku ja tuleviku karakteristikuid. Kuid kristlased lähtuvad selgelt lineaarsest mitte spiraalsest ajalookäigust.
Kristlaste jaoks on piibel Jumala armastuse sõna oma loodule, mitte müüt või legend. Piibel on adekvaatne, kirjeldades objektiivselt ajaloos asetleidnud sündmusi. Kahekümnenda sajandi arheoloogia üldiselt kinnitab piiblipärast ajalugu, sh esimese 5 Mo raamatu sündmusi, partrarhide ajaloolisust, neitsist sündmise loo ajaloolist konteksti ja Jeesuse eluloos mainitud kaasaegseid.
Loomulikult, Pauluse ütlemised ajaloo kohta 1Ko10:1 (“vennad, ma ei taha, et teil jääks teadmata….”) väljendavad kindlat ja usaldusväärset usku ajaloolise tõe suhtes. Kristlasi kästakse ajaloost lausa õppida (1 Ko 10:11). Paulus oli täiesti veendunud Jeesuse Kristuse isiku ülestõusmises aasta 30 A.D paiku.
Stefanose usutunnistus räägib Jumala juhtimisest läbi ajaloo. Luukas, Piiblis oleva kahe raamatu autor (Luuka evangeelium ja Apostlike tegude raamat) oli väga täpne ajaloo üles kirjutaja. Kirjutatud Piibel (kirjutatud Jumala Sõna) ja Jeesus Kristus (lihakssaanud Jumala Sõna) on kaks kristliku maailmavaate nurgakivi. Kui Piibel ei oleks ajalooline või kui Jeesus ei oleks “Jumal meiega” (Mat 1:23), siis variseks kristlus kokku. Seetõttu, on kristlased julgustatud arvestama ajafaktoriga ja seisma selle kahe nurgakivi väljaütlemise eest.
Loomulikult ei suuda humanistid (või ka sekularistid, marksistid või kosmikud) tunnistada Piiblit kui akuraatset ajaloolist dokumenti. Kristuse iseloom ja tegevused lükkavad kategooriliselt ümber igasuguse ateistliku, naturalistliku või evolutsioonilise ajaloo käsitluse filosoofia. Selle asemel on ilmsed Jumala planeeritud loomine ja lunastustegu (ajalugu on selliste sündmuste ahel). Marksistid peavad usaldama saatuslikke dialektilisi ja sekulaarsed humanistid inimese võimet kujundada tulevast arengut. Kristlased pakuvad jätkuvalt sügavalt lihtsat vastust “alguses Jumal.” Ainult tark ja tõeline Jumal annab eesmärgi ja korra oma loodule. Meie oleme osa Tema ääretust loomingust ja me vastutame Jumala ees. Me ei saa ennast ise päästa- ka mitte füüsilisest surmast. Kuid Jumal saab ja ajalugu ütleb meile, et sel eesmärgil on ta andnud oma Poja kui täiusliku ohvri selle probleemi kõrvaldamiseks.
Kristlik maailmavaade ütleb, et Jumal lõi taevad ja maa ja kõik mis seal sees leida on. On tarvis pimedat usku – pimedust mõistuses (Ro 1:21.22, 28) uskumaks, et kõik mis on, on juhus. Kristlased mõistavad Jumala poolt loodud ajalugu, kui ta lõi aja ja me usume Jumala enese kontrolli universumi üle ning ajaloo lõppu (Ap 17:24-31).
Originally published in English "What is the Biblical Christian view of history?" by
ChristianAnswers.net
http://christiananswers.net/q-sum/sum-r001.html
Milline on Piiblipärane vaade ajaloole?
<http://www.creationism.org/estonian/XianAnswNet_BiblicalChristianViewOfHistory_et.htm>
|
|
 |
|