Kuidas on kujunenud inimrassid?

Maailmas elab ainult üksasinus rass, inimrass. Tänapäeval kasutatakse sõna “rass” mingi inimgrupi määraltemiseks, kellel on mingid füüsilised eritunnused nagu nahavärv, silmakuju, juuksetüüp. “Rassi” mõiste tuli kasutusele koos leviva evolutsioonilise maailmakäistlusega hilistel 1800ndatel. Piiblis sellist sõna ei kohta, küll aga öeldakse seal sõna “rahvus” üle 200 korra.

Rass on sotsiaalne mõiste, mitte teaduslik kontseptsioon. On märkimisväärne, et geneetilised ja molekulaarsed erinevused „rasside“ vahel on praktiliselt olematud. Inimvariatsioonid on üldse suhteliselt tühised võrreldes muude liikidega. Näiteks koertel on neid variatsioone oluliselt rohkem. Enamus koerte variantidest on tekkinud viimase 300 aastaga. Koerad võivad olla valged, mustad, punased, kollased, tillukesed, väga suured, kurjad, leebed, armsad, mitte niiarmsad jne. Ka nende temperamendid ja võimed varieeruvad suuresti. Kodukoera saab segada hundi, koioti, dingo, saakaliga kuna nad on kõik koerlased. Igas sugupuus on olemas geneetiline varieeruvus, et kaitsta liiki keskkonna tingimuste muutumise korral väljasuremisest. Pealegi, elu oleks oluliselt palju igavam, kui ei oleks variatsioone.

Järgmised kolm mehhanismi seletavad enamuse “rassilistest” parameetritest, mis kõik on kujunenud välja pärast Uputust, u 5000nde aasta jooksul.

1. Looduslik valik.  See üldlevinud arusaamine ei ole makroevolutsiooni mehhanism, nagu seda on näidanud sajandite pikkused eksperimendid, vaid oluline mehhanism mikroevolutsioonis. Looduslik valik filtreerib välja teatava hulga vanemlikke geene, et lapsed oleksid võimalikult elujõulised. Seejuures võivad erinevad geenikombinatsioonid anda väga erinevate tunnustega järeltulijaid, kuid geenilised muutused ei ole üldse märkimisväärsed. Näiteks, heledanahalised inimesed, kes juhtuvad elama ekvaatori lähedal on palju vastuvõtlikumad erinevatele terviseriskidele, naiteks nagu nahavähk. Tagajärjeks, neil on palju vähem shansse elada produktiivse eani ja anda edasi oma geene. Vastupidiselt, tumedanahalised inimesed on päikesekiirguse vastu paremini kaitstud. Pooluste lähedal võiks nende naha omapära aga põhjustada muid probleeme.

Seetõttu ongi kujunenud paljude põlvkondade jooksul, et tumedanahalised elavad ekvatoriaalsetes piirkondades ja heledama nahavärviga inimesed elavad kõrgematel laiuskraadidel. Loomulikult leidub ka erandeid. Eskimoid (inuiidid) on tumedanahalised, kuigi elavad arktilises piirkonnas. Nende traditsiooniline toidusedel, mis sisaldab palju kalamaksas sisalduvat D3 kontsentratsiooniga õli, hoiab ära naha kahjustused.

2. Kultuurilised eelistused.  See esineb vormis kas meeldimine (nt kaaslase valikul) või vastumeelsus (eelarvamused).

    Meeldimine.  Ütlus, “ilu on vaataja silmades,” illustreerib kuidas isiku kultuuriline arusaam mõjutab paarilise valikut “rassi” siseselt. Seda on demonstreeritud hästi hanede näitel. Sinised lumehaned elavad ühes Arktilises piirkonnas, ja valged lume haned teises. Eksperimendis, pandi koordumiseks inkubaatorisse munad mõlemast kolooniast. Hanepojad kasvasid “kasuvanema” vastasvärviga keskkonnas. Hiljem näitasid Noored haned omakorda kaaslase valikul eelistust kasuvanemate värvi järgi. Teises eksperimendis, the kasuvanemad värviti roosaks. Taas, jällegi oli paarilise valik u eelistus vastavalt värvikeskkonnale kus noor hani oli üles kasvanud, isegi kui värvitoon oli kunstlik.

    Vastumeelsus. Inimestel on olemas eelarvamused—mõnedel rohkem kui teistel. Eelarvamused, mis baseeruvad füüsilistel tunnustel on põhjustanud sõdu, genotsiide, sunnitud segregatsiooni, isolatsiooni. Adolf Hitleril oli fanaatiline vaenulikkus juutide vastu ja ka teiste rahvuste vastu ja tugev eelistus aarialaste poolt, kes pidid olema pikka kasvu, heledapäised, sinisilmsed inimesed. See viis Hitleri ekstreemsete, õudsate sammudeni rassilise puhastuse teel. Näidet isoleeritusest leiab aafrikast. Pügmeed, kes on tüüpiliselt 41/2 jalga pikad, elavad lahutatuna Watusidest, kes on tavaliselt 7 jalga pikad. Need ja ka sajad teised eelarvamuslik käitumine mida on praktiseeritud palju tuhandeid aastaid, on innustanud palju inimesi valima füüsiliste parameetrite järgi.

3. Väikesed, isoleeritud populatsioonid.  Inimpopulatsioonid või misiganes muude eluvormide , omab suurt gneetiliste karakteristikute kogumit. Kui mõned sellise populatsiooni esindajad asuksid ümber mõnda isoleeritud paika, nt mõnele saarele, siis uus asurkond omaks erinevat ja väiksemat geneetiliste karakteritistikute valikut. (või väiksemat geneetilist potensiaali) kui kogu kogu populatsioon. . Selle tulemusena, selle saare tulevaed põlvkonnad saavad omama jooni, mis erinevad oluliselt algsest populatsioonist.

Kujutage ette silindrit, mis on täidetud marmortükikestega—pooled valged ja pooled mustad. Oletame, et iga tükike esindab isikut ja tüki värv esindab selle isiku nahavärvi geeni. Kui tükikeste paarid, esindades meest ja naist, on tõmmatud juhuslikult ja asetatud eraldatud saarele, umbes pool saart saab omama ühte varvi, kas valget või musta. Seda võiks tuua analoogiks inimkonna levimise ja isolatsioonide kohta pärast uputust ja Paaberli torni. Kui mees ja naine omasid sama hanavärvi geeni, siis nende järeltulijad on ilmselt ka nende värvi. Tükikeste värv esindab just sel näitel teIstsuguste tunnustega geene.

Tegelikult, selle protsessi geneetika on oluliselt keerukam kui see lihtne näide. Näiteks, on vähemalt kolm erinevat geeni, mis määravad nahavärvi, mitte üks. Samuti on seal tuhandeid jooni, millest igaüks võib kobarasse koonduda isoleeritud geograafilises regioonis kui väiksem rühm lahkneb suurest populatsioonist. Seega, väga eriline tunnus võib kergesti ilmneda, kui uputusest jäi ellu kaheksa iinimest ja nende järeltulijad hajusid üle maa. Kui lugeda Noa järeltulijate listi, mis on toodud 1 Mo 10-11, on näha kuidas see varane migratsioon algas. Seemi vahetud järeltulijad jäid Ararati piirkonda (u tänase Türgi ala) või liikusid idapoole.  Haami järeltulijad liikusid lõunasse ja Jaafeti järeltulijad põhja poole. Kahtlemata, paljud väikesed grupid asustasid isoleeritud piirkondi, lubades enda unikaalsel geneetilistel tunnustel avaldada hilisemates põlvkondades.

Mõistes seda kolme mehhanismi – looduslik valik, kultuurilised eelistused ja isoleeritud populatsioonid- jõuame me huvitava küsimuseni. Kuidas nägid välja Aadam ja Eeva? Ilmselt, nende geenid sisaldasid kõiki inimlikke jooni, kes täna elavad ja ilmselt ka mitmeid teisi jooni, kes on juba välja surnud. Paljud nende geenidest, loomulikjult ei olnud väljastpoolt näha, sest mingid muud geenid domineerisid.  Me tavaliselt kujutame Aadamat ja Eevat ette enestesarnastena. Ikkagi geneetilistel põhjustel, Aadam ja Eeva ei olnud “valged” või “mustad” vaid midagi vahepealset. Heebrea sõna “aadam” tähendab puna, kuna peaaegu samasugune heebrea sõna tähendab “punane” või “näita verd”. Aadama nahavärv võiks meenutada Ameerika pärismaalaste oma.

Viimase 150 aastaga, on evolutsionistid maalinud hoopis erineva pildi. Inimene pidavat pärinema ahvilaadsest olendist. Vastavalt teooriale, kuna mõned varased inimsed hargnesid varem kui teised, saavutasid nad erineva füüsilise, mentaalse ja käitumisliku võimekuse. See on kõige ehedam rassism, kõrgetasemeline eelarvamuslik mõttepesa, mis alavääristab inimväärikust. Rassism ei ole täna populaarne, vähemalt mitte avalikult. Seetõttu ei osata evolutsiooni mõtteviisi ka sellega seostada. Kuid oma ideoloogialt pakub evolutsioon vägagi ratsionaalset alust rassismile.

1 Moosese raamat annab inimkonnale hoopis teise aluse. Me kõik oleme Aadama ja Eeva järeltulijad ning ka Noa ja teima naise järeltulijad.  Seega, me kõik oleme sugulaseed. Mõtle, milline oleks maailm, kui kõik saaksid aru sellest ja käituksid sellele vastavalt!.


Originally published in English "How Did Human 'Races' Develop?" by Walt Brown 
http://www.creationscience.com/onlinebook/FAQ310.html

Kuidas on kujunenud inimrassid?
<http://www.creationism.org/estonian/WaltBrown_HowDidHumanRacesDevelop_et.htm>


Esileht:  Eesti
www.creationism.org