|
Kas
teaduslikult on leitud meie põlvnemine Aadamast ja Eevast?
Keelte divergents. Keeled on omavahel
seotud, nagu ka inimeste geenid..” Need kelled, mida praegu räägitakse
peamiselt edela-euroopas, on romaanikeele puu ühe oksa erinevad harud
See haru ühineb suuremasse harusse, mis ühendab germaani haru,
mis sisaldab inglise keelt ja indo-euroopa keelkonda Kui vaadata
neid ja teisi keeli ajalooliselt, siis tuleb välja et nad on alanud
kusagilt Ararati piirkonnast, ilmselt sealt kus peatus Noa laev. Lingvistid
teavad, et nad ei tea keelte algset päritolu, ainult seda, kuidas
nad on hargnenud aja jooksul. |
|
Virtuaalselt sisaldab iga elava olendi rakk (taim, loom või inimene)
tillukesi kodeeritud informatsiooniga ahelaid, mida kutsutakse DNAks. DNA
juhib rakku, öeldes talle, mida toota ja millal. Seetõttu,
enamus meie väljanägemisest ja personaalsusest on määratud
DNA poolt, mille sa pärisid oma vanematelt.
Inimraku tuumast moodustab 99.5 % pärilikkusaine DNA. Pool sellest
tuleb inimese emalt ja pool tema isalt. Kuna mõlemad pooled on kokku
segatud, on raske kindlaks teha, kumb vanem on andnud mõne segmendi.
Teiste sõnadega, pool DNAst muutub iga põlvkonnaga. Igast
rakutuumast väljaspool on tuhanded tillukesed energiat tootvad komponendid,
mida kutsutakse mitochondria, millest igaüks koosneb DNA keerlevast
heeliksist. See mitochondriline DNA (mtDNA) pärineb ainult emaliinist.
Välja arvatud mõned üksikud mutatsioonid, muutub mtDNA
põlvkonnast põlvkonda väga vähe.
DNA koosneb neljast tähest: A, G, T ja C. Iga inimese üks
mtDNA on 16,559 tähte pikk. Mõnikord mutatsioon muudab mõnda
tähte mtDNAs. Need haruharvad ja piiratud ulatusega muutused võimaldavad
geneetikutel teha kindlaks perekondi. Näiteks, kui sinu vanaemas toimus
tema mtDNAs mingi mutatsioon, siis tema tütred ja kõik tütretütred
kannavad sedasama muutunud mtDNA geeni. See eristab teda maailma üldisest
populatsioonist moodustades ühe kindla sugupuu.
California Berkeley Ülikooli tiim tutvustas 1987 aastal uuringut,
kus võrreldi 147 isiku mtDNAsid, kes elasid viies erinevas maailma
piirkonnas. Nad jõudsid järeldusele, et kõigil neil
147 inimesel on olnud üks esiema. Temale anti nimeks “mitokondriline
Eeva.”
Kus mitokondriline Eeva elas? Esialgu arvati et Aafrikas. Hiljem
saadi aru, et ka Aasia või Euroopa sobisid tema kodumaaks.
Piibli perspektiivist, kas me teame kus Eeva elas? Kuna Uputus oli nii
kõikehävitav, siis ei ole võimalik tuvastada Eedeni
aia asukohta. Kuid kõik kolm Noa miniat, kes elasid ainult mõned
loetud põlvkonnad pärast Eevat, hakkasid oma peresid kasvatama
Mount Ararati lähedalt ida-Türgist. See on suhteliselt siduspaik
nii Euroopa, Aasia kui Aafrika jaoks. Seega, pole imekspandav, et Aasia,
Aafrika ja Euroopa saavad üheaegselt kandideerida mitokondrilise Eeva
kodumaaks.
Samamoodi tundub ka et maailmas kõige enam kõneldavate
keelte sarnased sõnad, helid ja grammatika pärinevat Ararati
lähistelt. Sama nähtus on põllumajanduse ajalooga!
Millal mitokondriline Eeva elas? Sellele vastamiseks, peab teadma
kui tihti juhtuvad mtDNAs mutatsioonid. Esialgsed hinnangud rajanesid eelarvamuslikule
põhjendusele: “Inimesed ja shimpansid omasid ühist eellast
5 milj aastat tagasi. Kuna mtDNA inimestes ja ahvides erineb 1000ndes kohas,
juhtub üks mutatsioon iga 10 000nde aasta jooksul”. Teine ebakorrektne
lähenemine oletas, et Austraalia oli esimest korda rahvastatud 40
000 aastat tagasi. Mitokondriliste mutatsioonide keskmine arv Austraalia
aborigineenide hulgas 40 000nde aasta kohta andis mtDNAle aga liiga aeglase
mutatsiooni kiiruse. Hinnangud, mis baseerusid evolutsioonile, viisid ekslikule
uskumisele, et mitokondriline Eeva elas 100,000–200,000 aastat tagasi.
See tulemus üllatas evolutsioniste, kes uskusid, et meie ühine
ahvitaoline esivanem elas oluliselt varem.
Väga suur ja uskumatu avastus tehti aastal 1997. Teatati, et mutatsioonid
mtDNAs toimuvad 20 korda kiiremini kui seni arvatud. Ei ole üldse
vaja eeldada, et inimestel ja shimpansitel on ühine esivanem 5 milj
a tagasi või et Autraalia oli asustatud 40 000 aastata tagasi, vaid
mutatsioonide arvu saab hinnata palju otsesemalt rohketelt ema-laps paaridelt.
Kasutades uut, adekvaatsemat kiirust, elas mitokondriline Eeva ainult
kuni 6500 aastat tagasi!
Kas “geneetilne” Aadam on ka olemas? Mees pärib oma isalt DNA segmendi,
mis sisaldab Y kromosoomi. Kui me pärineme kõik ühest
mehest, peaksid kõik meie meessoost isikud omama sama Y kromosoomi
segmenti – väljaarvatud üksikud harvad mutatsioonid
1995 a 38 erineva mehega erinevatest maailma piirkondadest läbi
viidud uuring ei näidanud Y kromosoomis mingeid muutusi. Kui inimene
oleks arenenud ja kõik mehed pärineksid ühest isast, kes
elas 500 000 aastat tagasi, peaks iga mees kandma endas 19 mutatsiooni.
Kui see esiisa oleks elanud 150,000 aastat tagasi, oleks vaja leida, 5.5
mutatsiooni. Kuna aga mitte ühtegi muutust ei leitud, siis ilmselt
elas meie kõigi esiisa ainult mõned tuhanded aastad tagasi.
2010 aastal viidi läbi laialdane inimese ja shimpansi Y kromosoomi
DNA võrdlus. Erinevusi oli rohkem kui 30 %!
Lõpetuseks, me peame silmas pidama ka teist võimalust.
Isegi kui me kõik pärineksime samast emast, võis sellel
ajal elada veel teisi naisliine ka. Nende järeltulijate liinid võivad
olla välja surnud ja ühtlasi ka nende mtDNA. See juhtub nt pidevalt
perekonnanimedega. Sama moodi võiks mõelda erinevate meesliinide
puhul. Neil võis mitte olla poegi. Kui tõenäolised on
teised liinid? Kuid meieliini pidi on inimesi tänaseks 7 mrd! Seega
ei ole paralleelliinid kuigi tõenäolised.
Jah, viimased avastused näitavad, et me kanname endas kõik
Aadama ja Eeva jälge oma rakkudes. Veelgi enam, meie “ühised
esivanemad” on meist ainult u 200 kuni 300 põlvkonda varasemad!
Kõikidel inimestel on ühine ja hiljutine side – perekondlik
side. Me oleme kõik sugulased.
Originally published in English "Have Scientific Tools
Detected Adam and Eve within Us?" by Walt Brown
http://www.creationscience.com/onlinebook/FAQ316.html
Kas teaduslikult on leitud meie põlvnemine Aadamast ja Eevast?
<http://www.creationism.org/estonian/WaltBrown_HaveScientificToolsDetectedAdamAndEveWithinUs_et.htm>
