|
|
 |
|
|
|
Sajandeid väidetakse, et Piiblis leiduv Uputuse lugu kirjutati palju aega pärast Moosest kellegi juudi preestri poolt, kes kirjutas selle maha mingi vana B000abüloonia müüdi pealt. Müüt e Gilgmeshi eepos sisaldub paljudel katkistel savitahvli klidudel Niineve linnas Assüüriast, mis leiti 1853.a. Arheoloogid on leitud tahvlite vanuseks määranud 7 saj eKr. (Mooses elas arvatavasti aastatel 1400 eKr). Leitud savitahvlid arvatakse olevat mahakirjutatud mingist varasemast eksemplarist, mis ei ole aga säilinud. Tuginedees lingivstilisele analüüsile, ei saa olla Gilgameshi lugu kirjutatud varem kui 1800 e Kr. Võrdluseks, Aabraham elas u 2100 e Kr.
Niisiis on Gilgamesh mingi vana dokumendi jäljend. Ta on täis tohutult kummalisi ja uskumatuid detaile, mida ei suuda keegi tõeseks pidada. See võis olla Babüloonia ametlikult kehtiv Uputuse versioon, kuid kuidas suudab keegi ette kujutada kuubiku kujulist ujumiskõlbulikku laeva? Või et jumalad kogunesid kokku nagu kärbsed, et saada ohvreid? On sarnasusi eepose ja 1 Moosese rmt vahel, kuid erinevused on suured. 1 Moosese rmt on kirjutatud selge ajaloolise narratiivi järgi, eesmärgiga osutuda usaldusväärseks. Uputuse loos sisalduvad hämmastavad faktid võivad tunduda kaasaegsele ettekujutusele kohati uskumatud, kuid nende sisu on arusaadav. Siiski arvatakse, et veelavastamata Gilgameshi eepose originaal-allikas eelnes hiljem kirjutatud 1 Mo rmt versioonile, mis siis kirjutati selle vana müüdi järgi maha. Kokkuvõtteks, skeptikud ei pea Piilis toodud lugu ajalooliseks ja origninaalseks dokumendiks.
Teadmata paljudele arheoloogidele, leidub aga veel, üks hoopis varasem Uputuse tahvel. See avastati iidsest Babüloonia linnast nimega Nippur aastal 1890. Tahvel oli nii kinni mattunud, et tema väärtust ei märgatud kohe, kuid aastal 1909 Dr. Hermann Hilprecht märkas kujundeid ja tõlkis teksti. Kataloogis seisab see leid nr CBM 13532 all ja dateeritud on aastasse u 2200 e Kr. Või vahetult kohe pärast Uputust ennast. Veelgi olulisem aga asjaolu, et samal ajal kui Gilgameshi ja 1 Mo rmt lugude vaheline sarnasus on küsitav, on sarnasused 1 Mo rmt loo ja leitud tahvli vahel ilmsed. Seal ei leidu detaili, mis erineks 1 Mo raamatus toodust ja midagi uut või täiendavat lisatut ka ei ole.
Hilprecht’s tõlkis otse, nii nagu tahvlid võimaldasid, kahjustatud osad rekonstrueeris Fritz Hommel:
Ma avan sügavuse allikad. Uputus, mille ma saadan, mõjutab koheselt kogu inimkonda. Aga sina otsi päästet enne kui ujutus valla pääseb, üle kõikide, kes maa peal elavad. Ma toon hävingu kogu maale.. Võta puu, pigita ja ehita suur laev!...küünart peab olema selle kõrgus…. Paatmaja peab see olema, kandes neid, kes temas säilitavad oma elu….kata see tugeva katusega…. Laev, mis sa teed, sellesse võta….väljade loomad, linnud ja rootmajad, kaks igast ühest...ja perekond.
Antud selge tekst on ühemõtteline Pühakirja kinnitav, mõistes hukka igasuguse ajaloo müütideks muutmise. See teeb tühjaks igasuguse kriitika. Professor Hilprecht ise ei olnud otseselt Pühakirja kaitsja, vaid kõigest kogenud iidsete keelte ekspert. Tema tõlge põhjustas alguses suure tormi akadeemilistes ringkondades, kuna see tõstis oluliselt 1 Moosese raamatu autoriteeti, kuid professori tõlget ei pidanud keegi ebakompetentseks. Ometigi on leitud tahvel tänaseni varjatud. Vähesed teavad sellise tahvli olemasolust või selle sisust.
Originally published in English "Genesis, Gilgamesh, and an Early Flood Tablet" by
John D. Morris, Ph.D.
http://www.icr.org/article/genesis-gilgamesh-early-flood-tablet/
1 Mo raamat, Gilgamesh ja Varajane Uputuse Tahvel
<http://www.creationism.org/estonian/InstCrtnRes_GenesisGilgameshTablet_et.htm>
|
|
 |
|