|
|
 |
|
|
|
Eksisteerib üle 200 erineva liigi kodustatud koeri, imepisikesest Chihuahuast kuni hiiglaslike elukateni, Neil on omavahel ääretult erinev kere suurus, proportsioonid, karva pikkus jne jne. Evolutsioon väidab, et need loomad on tekkinud läbi astmelise mutatsioonide.
Mark Derr, uue raamatu How the Dog Became the Dog autor, kirjutab kuidas inimene hakkas hunti kodustama Jääaja alguses.
Kui koerad on väiksemad kui hundid ja ääretus väljanägemise varieeruvuses, "Siis, kuidas kuidas sai selline huntide ja inimese vaheline koostöö toota säärased füüsilised muutused?
Ilmselt eraldati mingi hulk koer-hundi isendeid suuremast huntide populatsioonist. See eraldatud kogus hakkas omavahel sigima. Ja kui see grupp nö endasse sulgus, kasvas nende geneetiline erisus. Teiste sõnadega, mutatsioon ilmneb väikeses omavahel sigivas grupis. “
Seega,vastavalt Derr´le, teatud omapära—näiteks, kähar saba—ilmneb mutatsiooni tulemusena. Selline mutatsioon ja tema tunnused avaldub nendes koertes, kellele see eripära on ja kes omavahel sigivad.
See kõlab mõistlikult, aga ajakirjas Bioessays aastal 2009, ilmus teistsugune lugu selle asja kohta. Teadlased valisid välja teatud hulga rebaseid soovitud mutatsiooni saamiseks. Rebased kuuluvad samuti koerlaste sugukonda. Eksperimendis kasutati vene rebasenaha farme u 50 a tagasi. See on võimaldanud tänaseks meil jälgida rebase generatsionides toimuvaid muutusi.
Teadlased valisid rebased, kes olid iseloomult vähem agressiivsed ja paljundasid neid. Nad valisid 100 emast ja 30 isast kui “algse vanemliku generatsiooni , kes on tolerantne või inimesele keskmiselt kuulekam, seega ka taltsutatavam”. Ja omakorda valisid nad edaspidi 10 % nende järglaste kõige sõnakuulelikemad ja paljundasid neid mitme põlvkonna jooksul.
"Selliste äärmuslike valikute tulemusena ilmnes et agressiivsus või kartlikkus hääbus valitud populatsioonis juba kahe kolme valitud põlvkonna järglaste hulgas”, kirjutavad uuringu autorid.
Ei olnud vaja tuhandeid aastaid, vaid ainult kolme põlvkonda, et saada endale kuulekad isendid ja juba kuues põlvkond rebasekutsikad otsisid ise innukalt inimesega kontakti, liputades isegi saba,
Ja hämmastav, saadud taltsad rebased omandasid kiiresti rea iseloomujooni, mis on omased eelkõige koduloomadele. Autorid võrdlesid nt metsikut ja kodustatud hobust, lehmi, lambaid, sigu, koeri ja jäneseid. Metsikud loomad omasid sarnaseid ja stabiilseid iseloomujooni, sh nt püstised kõrvad, sirge saba, piiratud innaaeg ja ühetaoline kasukavärv või kere suurus. Aga kodustatud isenditel on lontis kõrvad, kähar saba, värvi varieeruvus, erinev karvastik, innaaja varieeruvus ja isegi erinevad skeleti suurused ja proportsioonid.
Selle põhjusel kirjutavad autorid “ei saa interpreteerida kodustatud rebaste muutusi kui tulemust juhuslikest uutest mutatsioonidest.”
Tõesti, sellised variatsioonid tekkisid geeni teadliku regulatsiooniga. See ei ole evolutsioon läbi mutatsioonide vaid kujundamise tulemus. Seega, vastavalt sellele uurimusele, muutusid koerad iidsest hundist “inimese parimaks sõbraks” kolme põlvkonna jooksul lihtsa selektiivse paljudnamise teel üsna hiljutises minevikus.
Originally published in English "How Did Wolves Become Dogs?" by
Brian Thomas, M.S.
http://www.icr.org/article/how-did-wolves-become-dogs/
Kuidas hundid arenesid koerteks?
<http://www.creationism.org/estonian/InstCrtnRes_DidWolvesBecomeDogs_et.htm>
|
|
 |
|