Mais 2010 teatasid teadlased Neandertallaalse genoomi ahela reastamisest. Ajalehtede ning ajakirjade esikülgedel platseerusid provokatiivsed pildid ahvinimesest, toonitades inimese põlvnemist shimpansi taolisest elukast. Kuigi teadlased üritasid suruda oma analüüsi tulemusi ahv-inimene stsenaariumisse, näitavad andmed siiski midagi hoopis erinevat. Svante Pääbo juhtimisel, kes on Department of Evolutionary Genetics at the Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology direktor, koos grupi teadlastega kogus kokku kõdunenud DNA fragmendid Neadnertaallase luust, mis leiti Vindija koopast Horvaatiast. Uurijad reastasid saadud fragmendid ja arvutuslikult eemaldasid selle osa, mis pärines bakteritest (mis oli reostatud bakterite poolt).

Aastal 2008 lõpetati Neandertaallse segmentide digitaalne tükkide kokkupanek, parandades nende järgnevust ja taastades kogu DNA ahelae arvutisse analüüsimiseks. 7nda mai ajakirjas Science, käesoleval aastal, esitleti väga oodatud neadnertaallase genoomi võrdlemise tulemusi viie moodsa inimese, ühe shimpani, ja ühe imaginaarse ahv-humanoidi DNA ahelate võrdlusega.

Selles Neadertaallse genoomi uuringus, oli peaaegu iga nende samm mõjutatud teadlaste usust, et mõlemad: nii kaasaegne inimene kui Neadnertaallane, arenesid ahvilaadsest ühisest esivanemast. Autorid tuginesid sellele eeldusele kui vastuvaidlematule faktile.

“Me genereerisime kolm paralleeli Neanderi, inimese ja shimpansi genoomi vahel, filtreerisime välja genoomi piirkonnad, mis võiksid dubleeritud kas inimesel või ahvil ja kasutasime genoomi rea järeldamisel inimese ja shimpansi ühise esivanema eeldust.

Meeskond leidis 78 proteiini-muutust, mida vastavalt nende sõnadele, olevat tekkinud arenenud alates kaasaegse inimese' eeldatavale lahknemisele Neandertaallastest mõned sajad tuhanded aastad tagasi. Veel leidsid nad, et ainult tänapäevase neegrite genoomis puudusid Neanderi esivanema segmendid, viies nad järeldusele, et taoline sisemine lahknemine kahe inimgrupi vahel juhtus ilmselt väljarändel Aafrikast.

Konsortsium hindas, et kaasaegse asiaadi või eurooplase esivanem päris ühest kuni nelja protsendini nende esivanema DNA, kes lahknes Neandertaallasest. Kuid kuidas saab sellist “avastust” pidada usaldusväärseks, mis tugineb väga tugevale evolutsioonilisele eeldusele ja mis sisaldab väga vähe lähte DNA kvaliteeti?

Lahknemise “määr”—see on ajavahemik, kui üks grupp tõenäoliselt läheb teisest lahku – on ebausutav, kuna ta sõltub sellest, millist meetodit kasutatakse ja aluseks on võetud kontrollimatud eeldused. Kuid kui eeldused osutavad alusetuks ja Neadnerid ei lahknenudki “sajad tuhaded aastad tagasi” nendest, kes sarnanesid rohkem tänapäeva inimesele, kas neid “ühiseid esivanemaid” siis üldse eksisteeris?

Kuna neaderi jäänused ja enamjagu kõik inimese jäänused, on leitud uputuse järgsete lademete ülemistest kihtidest, siis on võibolla tegemist hoopis iidsete horvaatide populatsiooniga, kellel olid unikaalsed tunnused ja kes eksisteerisid ainult mõned sajad aastad pärast uputusele järgnenud jääaega. 4 Piibel ja teised ajaloolised allikad näitavad, et Uputus juhtus u 4000 aastat tagasi.

Fakt, et nende jäänused on enamasti leitud koopast, klapib hüpoteesiga, et nad olid hääbuv grupp, kes, otsis peidupaika koobastes oma teekonnal pärast Paabeli hajutamist. Nende jäänuste leidumine piki Vahemere regiooni näitab, et Neanderi perekonnad surid välja enne kui paljud nende järeltulijad said edasi emigreeruda Lisaks: nende jäänuseid on maetud religioosse kombetalituse kohaselt, kõrvuti oskuslikult tehtud käsitööga,5 ja samas deposiitses horisondis koos tänapäevaste inimese leidudega, siis ei peaks me üldse imestama, et Neandertalis segunes inimperekondadega.

Kuigi selline Neanderi genoomi järjestus tutvustab märkimisväärset tehnilist ja digitaalset saavutust, jääb kahtlus lähteandmete aususele või rikkumatusele. Ei ole üksmeelt selles, milline DNAle baseeruv erinvus pärineb Neanderi algsest DNAst ja milline ilmnes DNA lagunemise järel mitokondrilise DNA-proovis surma järel. Need on palju stabiilsemad ajas kui genoomiline DNA, mida need teadlased järjestasid.

Peale selle, arvutused oli segatud piisava evolutsioonilise eelarvamusega, et teha arvutused erapoolikult. Siiski, sellest genoomi võrdluse uuring näib olevat väärtuslik tõend, et Neander segunes koos teiste inimestega – täpselt nii nagu kreatsionistlik mudel ette näeb.

Originally published in English "Neandertal Genome Confirms Creation Science Predictions" by Brian Thomas, M.S. 
http://www.icr.org/article/neandertal-genome-confirms-creation/

Neandertaallse genoom kinnitab usklike teadlaste ennustusi
<http://www.creationism.org/estonian/InstCrtnResNeandGenome_et.htm>

---

Esileht:  Eesti

www.creationism.org