Kuidas on küll inimkond omandanud religioossuse? Seda küsis hiljuti üks seltskond evolutsioniste, kes jõudsid arusaamisele, et moraalsus ei pärine tingimata religioonist, kultuurilistest või muudest õpitud oskustest. Religioossus olla kognitiivsete oskuste evolutsioonilise arengu tulemus! Aga sellega seondub üks probleem.

Uuringu tulemusi kajastati nende ajakirjas “Trends in Cognitive Sciences”, kus teadlane Ilkka Pyysiäinen Helsingi ülikoolist ja Marc Hauser Harvardi ülikoolist märkisid, et “religioon seisab kognitiivse hiiglase õlgadel, mis arenesid üldisemate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks”. Nad mainivad, et “mentaalsed mehhanismid” annavad inimesele võime “mõelda, mida teised mõtlevad”, isegi kui nad ise ei ole parsjagu kohal. Muud mehhanismid, mis tegelevad inimeses religiooni küsimustega, sisaldavad “pühendumise aspekte” st võimet luua koalitsioone ja “moraalseid ühendusi”.

Hauser viitab laiapõhjalisele Interneti teel läbi viidud uurimusele nimega Moraalse Tundlikkuse Test. Umbes 100 000 respondenti vastasid tema poolt esitatud moraalse dilemma küsimustele. Küsimused väga tundlikel teemadel õige ja vale tunnetuste kohta. Hauser leidis, et inimese moraalne tundlikkus on märkimisväärselt püsiv – teismelistest kuni kõrge eani ja seda ka sõltumata rahvusest ja religioossest taustast. See tähendab, et moraal on osa inimese kognitiivsest omadusest ja mitte ei ole religiooni tagajärg, sh ka sõltumatu ateismist.

Nendest tulemusest kirjutab ta oma 2006 aastal valminud raamatus Moral Minds, et „moraalsus on istutatud sisse meie bioloogiasse“ ja et „Me oleme sündinud koos abstraktsete reeglite ja põhimõtetega“ Kust on tulnud need ja teised põhimõttelised religioossed mehhanismid?

Ühes hiljutises ajalehes märgiti: “Tundub usutav, et enamus, kui mitte kõik, religiooni kaudu edasi antavad psühholoogilised võimed arenesid välja selleks, et lahendada üldisemaid sotsiaalseid probleeme ja lõpuks kaasati omakorda tagasi religioossetesse rituaalidesse.“

Sellega väidavad naturalism ja evolutsioon, et „immateriaalsed kognitiivsed võimed“ on „loodusliku valiku tulemus“. Sellised spekulatsioonid religiooni algpära üle on seletatavad naturalismi enda kui religiooniga, mis ütleb, et ainult loodusest võib leida kõigi asjade aluse. Vastavalt sellele filosoofiale, isegi kui loodus osutab üleloomulikule, on eksitav oma definitsiooni tõttu ja mitteaktsepteeritav.

Kusiganes arutatakse religiooni algupära üle, jõutakse järelduseni, et religioon on antud inimkonnale mingil spetsiifilisel eesmärgil.

Hauser ja Pyysiäinen arutlesid kas religiooni välja „arenemine“ oli ellujäämiseks vajalik või on ta sõltumatute erinevate kognitiivsete mehhanismide arengu loomulik tagajärg, mis võimaldavad inimesele religioosset käitumist. Nad ei küsinud, kas äkki „arendas“ religioon välja sellised omadused. Selline tõlgendus on igatahes usuküsimus.

Piibel paraku räägibki meile ette juba sellist uuringu „tulemust“. Kui Hauser leidis tõe ja vale tundmise olevate meile kaasasündinud, mida tema nimetas mentaalseks „võimeks“. Rooma kiri ütlebki, et igas inimeses on sees selline tunnetus, olenemata nende usklikkusest: Ro 2:14-15 „Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele seaduseks, näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid.“

Veelgi kaugemale minnes, see rõhutab, et Kümme Käsku on tunnetatavad iga inimese sees, kas nad on sellest Piiblist kuulnud või mitte. Nt peaaegu iga abielus inimene tunneb end väga halvasti oma abikaasa truudusetuse pärast. Ja nad ei ärritu mitte sellepärast, et see keeluna Piiblis seisab...

Seega, Jumala Sõna klapib „teaduslike uuringutega“ inimese moraali kohta.

„Kas religioon on evolutsioonise arengu tulem?"
<http://www.creationism.org/estonian/InstCrtnResEvolRelEmerge_et.htm>

---

Esileht:  Eesti

www.creationism.org