Tagurpidi pööratud aeg:
Imelikke asju vales Kohad

(Kummalised esemed valedes kohtades)

Mida enam kaevutakse maapinna sügavustesse, seda enam tuleb esile üllatavat. Leidudest järeldub et ka iidsetel aegadel tegeleti kaevandamise ja põllupidamisega. Aina enamad ja enamad leiud tõendavad seda. Järgnevad huvitavad faktid rõhutavad kahte asjaolu. Kui ametlikku dateerimist järgida, siis võib öelda, et muistne elas ja tegutses oluliselt varem, kui seda lubaks arvata inimese levinud arengulugu. Teiseks, ürginimene oli väga arenenud isik. Pole tõendit, mis viitaks inimese arengule. Mõlemad siintoodud järeldused on ilmselgelt vastupidised levinud arenguloolisele maailmapildile.

On fikseeritud, et maa ajaloo üks suurimaid vulkaanipurskeid toimus Vaikse ookeani loodeosas. Selle purske tagajärjel kivistunud laavat on leitud u 200 000nde ruutmeetrisel alal 5000 jala paksuselt. Purske toimumisajaks pakutakse15 milj aastat tagasi. Siis kattus enamus tänasest Washingtonist, Oregoni, Idaho osariikidest ja osaliselt ka naaberosariikidest laavaga. Snake River lõikus läbi kivimikihtide u 3000 jala sügavuselt.
 
Paljud spetsialistid on siiski seisukohal, et nimetatud purse ei toimunud sugugi mitte nii ammu. Põhjuse selleks arvamuseks annavad piirkonnast leitud “ebaloogilised” leiud. Aastal 1889 Nampa lähedalt, Idahos puurisid töölised arteesia kaevu. Puurimistööde käigus tuli 320 tolli sügavuselt maapinnast välja väikene põletatud savist figuur. Kujuni jõuti 6-tollise puuriga, mis uuristas läbi 15 tolli paksuse basaldi ja teiste kihtide. Järeldus sai olla ainult ühene: enne kui basalt voolas, elasid piirkonnas väga arukad inimesed. (Velikovsky, 1955, p.87; Pensee , May 1972, 2:2, p.18). Californias elasid ürgsed inimesed. Nad töötlesid väga tugevaid kive, tootsid täiuslikku mörti ja nõusid, kasutasid ümmargusi, pannitaolisi anumaid, mis olid tehtud väga tugevast kivimist. Nendel nõudel olid kolm jalga ja tila. Neil olid ideaalselt töödeldud käepidemed. Leiti ka kulpe, kettaid või viskerõngaid.

Tolle aja inimesed olid võimelised puurima mägesid, et saada kätte kulda ja hõbedat. On leitud 210 tolli sügavusse puuritud iidne saht monoliitses kivimis. Sealt leiti kivist altar. Leiud asetsevad enamasti kulda sisaldavates kaljudes või kruusas. Nt keder või sõel kullamaagi jahvatamiseks 300 jala sügavuselt, deegel ja uhmrinui, mis kaalusid 30 naela, helmed, augustatud kivid, 40 naelane ovaalne graniidist laud. Samuti leiti 130 tolli sügevuselt üksik inimluu, mis oli viiekordse laava ja tufi kihtide all. Seda saab seletada ainult nii, et inimene elas seal enne kui laava voolas ja sügavad jõgede kanjonid lõikusid. (Victoria Institute , 1879, 15:193-198). 
California ajalehed kirjutasid üksikasjalikult nikerdatud kaljujoonistest ja teistest kivist taiestest, mis kaalusid enam kui 800 naela ja asusid sadu meetreid maa sügavuses. Leiukohaks oli iidne jõesäng, mida dateeri aega tükk aega enne viimast Jääaega. (Edward, 1964, p.109). 

Moses Lake muuseumis, Washingtonis, on välja pandud mõned algelised kaabitsad, mis leiti glatsiaalse moreeni alt. Need tõendavad, et inimene elas tänase Washingtoni aladel juba tükk aega enne pleistotseeni, mida teadlased ei taha tunnistada. Sarnane avastus tehti ka Sudbury lähedal, Ontarios, Canadas. Sügavalt maa seest leiti kvartsiidi kirves ja kaabitsad, mis olid segatud glatsiaalse moreeniga. Jällegi see tõendab, et inimene elas piirkonnas enne jääaega. Teadlased ei ole aga nous asetama inimkonna ajalugu nii varasesse ajastusse. (Folsom, 1971, p.70; p.184). 

Kummaline lugu ilmnes väikses külakeses Plateau Citys, Colorados, Grand Junctionist idas. Keldri kaevamise käigus 1936 aastal leiti 10ne jala sügavuselt sillutatud plaadid, mis olid asetatud mingile mördi segule. Kuna plaadid dateeritakse aega kusagile  20,000 kuni 80,000 aastat, asetses see miotseeni formatsioonis, mida peetakse aga hoopis 250 000nde aasta vanuseks. (Edward, 1962, p.100-101).

Heizer juhib tähelepanu mitmele vasturääkivusele üldleivnud geoloogilises ajamääratluses: hüääni hammas saetud ränikiviga enne hamba kivistumist, väljasurnud liikide fossiliseerunud luudelt leitud lõikusoperatsioonide jäljed Pariisi lähedalt, Iirimaalt leitud tõend terariistade kasutamisest nüüdseks fossiliseerunud ninsarviku jäänustel. Põhjamere põhja uuringutel leiti tamme tüvi kauaaega uppunud olnud metsast. Puu tüvel oli kirvejälgi. (Heizer, 1962, p.107-114).
 
Tava dateerimine paigutab paljude söekihitide tekkimise enne inimese ilmumise aega. Ometi leitakse aeg-ajalt söekihtidest väga kummalisi asju. Tänapäevased moodsad söekaevandamise tehnikad teevad sarnaste leidude avastamise võimatuks.

1885 at a valukoda mis kuulus Isidor Braun of Vocklabruckile, Austrias, murdis lahti ühe söepanga. Sellest kukus välja väike rauast või terasest kuubik, millel olid sügavad sisselõiked selle umber. Mõned selle uurijad jõusid järeldusele, et ainult inimkäsi on võimeline sellist eset tekitama. Kaevanduse omaniku poeg annetas selle hiljem Linzi Museumile Austrias, kuid hiljem see kadus. Alles on ainult see vitriin, mille sees see kuubik oli.

Vaidlused ei lõppe kunagi. Mõned arvavad, et tegemist oli hoopis meteoriiditükiga Kuid kahjuks ei ole enam võimalik seda eset uurida. Mõned arvavad, et see oli lihtsalt tükk rauda, selle kaevanduse enda valukojast. (Thomas, 1971, p.28-29).

1912, ühest kaevandusest Wilburtoni lähedal  ilmnes üks müsteerium, mida ei ole siiani lahendatud.  Kaks töölist said maa seest kätte  ühe nii suure ja kõva söetüki, et seda ei saanud põletada. Nad raiusid selle vasaraga pooleks. Selle seest kukus välja rauast pada, mis oli jätnud söetükki ka pajakujulise vormendi. Selle kohta koostati kahe töölise poolt kirjalik vandetunnistus ja leid fotografeeriti. Seda pada on uurinud paljud asjatundjad.

Sotimaal teatas üks ajaloo uurimise ühing sarnasest kummalisest avastusest. Soti söekavanduse lähedal leiti samuti söest rauast instrument. Kusjuures leid nägi välja nagu kaasaegne riist, ainult ei olnud jälgegi söes, et keegi oleks selle sinna sisse hiljem puurinud. 

Mõned aastad tagasi kirjutas Henry Morris, et ta on intervjueerinud söekaevurit, kes leidis söe seest täiusliku inimjala. Aastaid enne seda samas piirkonnas olid teised kaevurid väljakevanud hästikonstrueeritud ehitise (CRSQ , 1970, 7:4, p.201; 1968, 5:4, p.147; Fort, 1941, p.127-128).

Freiberg Kaevandus Akadeermia kogus, Saksamaal on inimkolp, mis väidetavalt pärineb pruunsöest. Leid pärines aastast 1842, enne Darwini teatud raamatu ilmumist. Leiu kohta levib erinevaid tõlgendusi, kuid kindlasti on probleemiks, et ta parineb kihist, mis peaks olema liiga vana inimkonna eksistentsiks. (CRSQ , 1968, 5:4, p.132).

Taolisi ebaloogisi leide on veel ja küll. Paljud nendest leidudest on küll paraku kadunud ja me ei saa neid uuesti uurida. Kuid ometi annab see meile võimaluse tunda lugupidamist ammuses minevikus elanud arukate inimeste vastu. Seega ajalooliste perioodide määranguid ei maksa väga tõsiselt võtta.


Originally published in English "Time Upside Down: Odd Things in the Wrong Places" by Erich von Fange 
http://creationism.org/vonfange/vonFangeTimeUpDownChap05.htm

Tagurpidi pööratud aeg: Imelikke asju vales Kohad
<http://www.creationism.org/estonian/Fange_OddThingsInWrongPlaces_et.htm>

Esileht:  Eesti
www.creationism.org