 |
Martin Luther evolutsioonist Originally in English: "Luther On Evolution" - Paul Bartz ´lt |
|
|
Martin Luther evolutsioonist Originally in English: "Luther On Evolution" - Paul Bartz ´lt |
Eessõna
Lutheri põhiline töö oli kiriku tagasipööramine Pühakirja juurde ja Lutheri kirjutiste uurimine näitab, et ta pidas loomist väga tähtsaks õpetuseks.
Kui analüüsida Lutheri vaateid 1 Mo rmtle, siis hindas Luhter Moosese lihtsat sõnakasutust ja täna ehmatab paljusid kommentaatoreid tema lihtne käsitlus sellest. Ta hoiatas oma päevil, et " heebrealaste, latiinode või kreeklaste seas ei ole teejuhti, keda saaksime järgida selles küsimuses täielikult”1 I Luther viitas sellistele meestele nagu Lucretius (1. sajand eKr) kes oma kirjutistes, "Nature of the Universe" 2 ründas Piibli loomisloo keskset ideed nimetades seda "puha jamaks”. Lucretius on öelnud, "Mitte miski ei saa kunagi olla loodud Eimillegi jumaliku jõu poolt" ... "teooriad, et nad (Jumalad) tahtlikult lõi(d) maailma kogu selle loomulikus hiilguses inimese heaks .... See teooria .. . koos kõigi sellega kaasnevate väljamõeldistega on puhas jama! "
Lucretius oli ise-kuulutatud ennast Pühakirja vaenlaseks. Ta ütles, et kui asjade päritolu võiks seletada ilma jumala(te)ta, looduslike protsessidena, kaotaksid inimesed hirmu õige ja vale ees, saaksid vabalt areneda, teha ja käituda nagu nad soovivad. Lähtudes sellest, laskus Lucretius detailidesse elu võimaliku tekke kohta elutust ürgses "supis" ja veetis palju aega selgitamaks pikki evolutsioonilisi arenguridu lihtsamatest eluvormidest keerulisemateks.
Luther oli teadlik temataolistest rooma evolutsionistidest ja ei toetanud neid.
Luther tsiteeris sageli Pühakirja loomise osa, et seletada mõnda teemat. Ta oli teadlik 1 Mo rmt mosaiiksest autorlusest ja et 1 Mo rmt on täielikult Jumala Sõna ilma lisatõendi vajaduseta. Ta jõudis järeldusele, et maailm ei ole eksisteerinud üle '6, 000 aasta 4 , kuid ta väitis, filosoofid (evolutsioonilised kirjanikud) ei oleks sellga kunagi nõus, kuna nad töötavad mõistuse alusel, mis "on pime, kurt, mõttetu, jumalatu ja pühadust-teotav oma tegevuses Jumala sõna ja tegudega. . " 5
Kaks loomislugu?
Kuigi paljud arvavad, et 1 Mo ajaloolisus või selles sisalduvad kahe erineva loomispärimuse küsimused on moodsa aja nähtus, siis ometi oli Luther sellest teadlik ja tegeles nende küsimustega. Ta lähtus põhimõttest, et kui Mooses ütles midagi, siis ta mõtles seda täpselt nii. Sõna-sõnalt. Luther soovitas, et kui me ei saa aru, mis tähendab sõna "päev" kuidas me saame üldse kasutada päeva nii, nagu Jumal meile seda annab? 6 Lükates tagasi selgitamiskatseid, et meil on keeruline mõista kuuepäevast loomislugu, kirjutas ta "Mitte keegi ei tohi sattuda eksitusse sellele tekstile viidates." 7 Ühes oma kirjutises viitas Luther Moosese loomisloole viis korda. 8 Ta rõhutas: "See, ma ütlen, on ajalooline tõde." 9
Lutherile oli võõras idee, et Moosese sõna “loomine” oli mingi eriline žanr kirjandust, mida võiks nimetada "religioosne ajalugu". Juba tema päevil oli see tendents olemas!. Mis oli Lutheri vastus? ". ütlemised, mida Mooses on öelnud (kuni Genesis 02:09 ) tegelevad loodusteaduste või poliitika ja kohtupraktika või meditsiiniga. " Siiani, ütles Luther, Mooses ei ole isegi puudutanud usutunnistust või teoloogiat! 10 Seega loomislugu ei ole kindlasti eriline "mitte-grammatiline" "religioosne keel".
Väidetavaid lahknevusi ja vigu tekstis on rõhutatud juba ammu. Luther vaidles samuti selliste näiliste vastuolude esiletoojatega nagu valguse loomine enne päikest, kuud ja tähti, ja tähelepanekut, et taimed olid enne päikese valgust. Luther vastas neile, öeldes, et sellised isehakanud teoloogid mängivad halvasti ajastatud allegooriatega (Moosese jaoks on see ajalugu)." 11
Luther lükkas tagasi ka idee, et on olemas kaks erinevat loomislugu Genesises. Ta rõhutas, et 1 Mo rmt 2 pt on lihtsalt rohkem detailsemalt keskendunud mehe ja naise loomise teemale. 1 Mo rmt 1 pt lõpukommentaaris ütles Luther: "Järgmises (peatükis) annab Mooses rohkem informatsiooni kuuenda päeva kohta, selle kohta kuidas inimene loodi" 12 Luther kordas sama motet tihti, lükates tagasi idee kahest erinevast loomisloost. 13
Luther rõhutas, et Sõna oli Jumala loomisinstrument ja seesama sõna, oli see, mis sai lihaks, et võita meile pääste. 14 Selle põhjal oli Lutheri jaoks õpetus loomisest osa kirja ilmutusest Kristuse kohta. Tema jaoks mõttemäng loomise teemal oli samaväärne mõttemänguga Kristuse ilmutusest. Sel põhjusel Luther isegi hülgas Püha Augustinuse allegoorilise lähenemise, mida ta pidas liiga keeruliseks, filosoofiliseks Piibli loomisloo mõistmisel. Kommenteerides Augustinuse meetodeid, kirjutas ta: "kallis lugeja, see mida vajame, on seal liiga segastes ja mõttetutes allegooriates, samas kui valgus on ii selge ... Kas nad mitte lämmatada tõelist tähendust ning püüa seda asendada mõttega, mis on mitte ainult mõttetu, vaid hävitav? ... Sest meil on Püha Vaim, kui meie Juhataja. Moosese kaudu ei anna ta meile rumalaid allegooriaid, vaid Ta õpetab meile kõige olulisemaid sündmusi. " 15
Piibel ja teadus
Luther ei arvanud, et tõsiteadus peaks olema vastuolus pühakirjaga. Selle asemel, oli ta veendunud, et õige teadus, kui ta puudutas teemat, mis on ilmutatud ilmutatud Pühakirjas, kinnitab seda. Teadus, mis oli vastuolus pühakirjaga oli seega vale teadus. Teadus tegeleb ainult selle osa loomingust, mida saab meeltega kombata, Pühakiri aga, tegeleb oluliste aspektidega loomingu nii nähtavas kui nähtamatus osas. Pühakirjal on seetõttu suurem mõjuvõim kui teadusel, väitis ta.
Martin Lutheri teaduslik meetod oli kaugel oma ajast ees. Ta märkis, et astroloogias avaldati vaid ennustusi, mis täitusid, teised olid unustatud. Ta ei uskunud, et "sellistele osalistele tähelepanekutele saaks teadust rajada" 16 Luther oli täielikult ja korratava vaatluse ja falsifitseeritavuse meetodi advokaat.
Luther selgelt toetas põhjalikku teaduslikku metoodikat, mille aluseks on empiirilised vaatlused ja nendest tuletatavad teaduslikud printsiibid. Sellele lisas ta, et esineb erandeid teaduslikes põhimõtetes nagu näitab Pühakiri ja need toimivad siis mingi Jumaliku eesmärgi korral. Jumal ei ole jätnud maailma “maha”, et las ta kulgeb omasoodu. Ta on alati isiklikult haaratud maailmvas toimuvasse ja ta on leitav Kristuse armu läbi. Tõstes pühakirja teksti kõrgeimale autoriteedi tasemele kõiges ja olles pühakirja vang, Luther austas väga põhimõtteid, millele tänapäeva teadus asutati ja me ei tohiks unustada, ta selle rajasid kreatsionistid. Ei saa olla mingit kahtlust, et evolutsionism on sellelt aluselt kaugele ära eemaldunud.
Teistlik evolution
Luther põlgas teistlikku arengu ideed, mis temapäevil oli tuntud haritlaste seas: "See ei ole tõsi," kirjutas ta, "kui mitu hereetikut ja muud vulgaarsed isikut väidavad, et Jumal lõi alguses kõik, ja siis laskis loodu vabale kursile nii, et kõik asjad, mis nüüd olemisse ilmuvad, tekivad iseenesest. Sellega alandavad nad Jumala kingsepaks või rätsepaks. See pole mitte ainult vastuolus pühakirjaga, vaid see on vastuolus kogemusega " 17 .
Luther ütles samuti: "Nii nagu ükski loodu ei suutnud mitte kuidagi mõjutada oma loomist aegade alguses, nii et see ei ole suuteline ennast või kogu tehtut säilitama ega alal hoidma. Nii, nagu me inimestena ei loonud ennast ise, nii et me ei saa midagi teha, et hoida end hetkegi elus omast väest. " 18
Lutheri selline jäik seisukoht, nagu võiks protsessid toimuda ja jätkuda mehaaniliselt on nii selged ja täpsed, et jääb mulje, nagu ta oleks darwinismiga tuttav. Oma kommentaarides 1 Mo 1:6 ta märgib, "Siin õpetatakse meile inimese algust, et esimene inimene ei tulnud olemisse põlvkondade protsessist, nagu seda õpetasid ja õpetavad Aristoteles ja filosoofid." 19 Ta hülgas kindlameelselt igasugused võimalused nn juhuslike protsesside läbi seletada maailma tekkimist ja see lähtus sellest, et Pühakiri selgelt rääkis tema jaoks teist keelt. "Jumalatud ja kurjad inimesed, kes arvavad, et kõik toimub juhuslikult, ei mõista midagi Pühakirjast ega Jumalast." 20 Ei saa olla erilist kahtlust, et Luther oli tuttav klassikalise evolutsiooni algideedega. Ei saa olla mingit kahtlust, et ta need seisukohad täielikult hülgas.
Looming-Kristus
Lutheri põhjus hüljata täielikult naturalismi vaated, tuleneb tema pühendumusest Evangeeliumile. Inimene oli spetsiaalselt tehtud Jumala poolt, et olla osaduses Temaga. Jumala armu läbi taastab Evangeelium inimese osaduse, osaduse, mis haarab Jumala igapäevasesse ja isiklikku suhtlemisse. Ta ei ole selline Jumal, kes jätab meid loodusjõudude meelevalda. Selline mõte oli rünnak armule! Sel põhjusel Luther pidas piibellikku õpetust loomisest osaks Piibli kristoloogiast. Tsiteerides apostel Johannest, ütles Luther: "Kui Kristus ei ole tõeline ja ehtne Jumal Isast sündinu, kes on igavikus ja kõige looja, oleme hukule määratud." 21 Teisisõnu, rääkimine loomisest ilma Kristuseta või loomisest rääkimine kui üleliigsest õpetusest on väike, kuid tõhus vorm võtta Kristus ära kristlusest.
Luther hülgas idee, et loomine jätkub pärast kuuendat päeva uutes põlvkondades. Ta ütles, et "... Jumala silmis olin sündinud ja paljunenud kohe, kui maailm algas, sest see oli sõna, ja Jumal ütles:" Tehkem inimesed ", mis lõi ka mind. Ükskõik Jumal tahtis luua, et Ta lõi need siis, kui ta rääkis. Mitte kõik on tulnud nähtavale korraga. " 22 Vastupidiselt mõnedele kaasaegsetele kirjanikele, Luther seega eristada väga hoolikalt Jumala loomistöö (mis lõppes kuuendal päeval) ja Jumala looming säilitamise töö, (mis toimib teatavate loodusseaduste järgi ja mis täna kestab).
Tema märkused Joh evangeeliumi kahe esimese salmi kohta Luther väitis, et need salmid on selgelt seotud Kristusega, tema jumalikkusega ja Loomise kokku igaveseks ajaks. Ühte, ta ütles, ei saa lahti lõhkuda ilma et, muu laguneks. 23 Luther suur mure õigest usust loomisesse oli seega mure lunastusse. Ta pani selle nii: "Kui usk on kadunud või vigastatud vähimas, oleme kadunud. Ja kui Kristus eemaldatud oma jumalikkusest, ei jää mingit abi Jumala viha ega tema kohtu eest! " 24 Kuid "olles saanud kristlaseks, peame me teenima Loojat. Väljaspool seda ei ole meil midagi. Me ei ole loonud, vorminud ega valmistatud ennast ise, meil on kõik Jumalast. " 25
Lutheri jaoks, oli loomine väga oluline. Luther hülgas iidsed ning ka tolle aegsete “moodsate” teoloogide teistliku arengu vaated. Lutheri jaoks oli Piibli õpetuse loomisest väga selge, seda tuleb mõista sõna-sõnalt, ja mõista kui olulist osa Piibli õpetusestt inimesele ja Kristuse kätetööna. Ja Pühakirja õpetus on isand isegi üle teaduse!
Luther, kelle järgi Luterlik Kirik sai oma nime, oleks kurvastanud paljude teoloogide, haridustöötajate ja haridusasutuste peale, mis kannavadnime “luterlik” ja mis täna propageerivad seda, mida tema põlgas -evolutsiooni. Maailm peab teadma, et need "vulgaarsed isikud”, kes praegu nimetavad end luterlasteks, kuid aktsepteeriks teistlikku evolutsiooni, saaksi Lutherilt hea keretäie, kui ta nad kätte saaks!
Viited
1. JP Pelikan ja H. Lehmann, ed., "Lutheri tööd" American Edition, 55 maht, 1. köide, "Loengud Genesis peatükid 1-5" St Louis, Concordia Publishing House; Philadelphia, Fortress Press, 1955, lk 1, edaspidi lühendatult LW
2. Universumi olemusele, tõlkinud RE Latham, Penguin Books, Baltimore, Maryland 1967, lk 31 jj.
3. Samas, lk 199-200.
4. LW, Vol. 1. Page 3.
5. Martin Luther, Orjastatud tahtest, .
6. LW, Vol. 1, lk 5.
7. LW, Vol. 1, lk.69.
8. LW, Vol. 1, pp 88-90.
9. LW, Vol. 1, lk.94.
10. LW, Vol. 1, lk 19.
11. LW, Vol. 1, lk.73.
12. LW, Vol. 1, pp 69, 82, 140.
13. LW, Vol. 1, pp 3,31,75, Vol. 2, lk 16, Vol. 5, lk. 249, nagu mõned näited.
14. LW, Vol. 1, pp 184-185.
15. LW, Vol. 1, pp 44-45.
16. LW, Vol. 22, lk 28-29.
17. LW, Vol. 22, lk. 28.
18. LW, Vol. 1, lk. 25.
19. LW, Vol. 4, lk. 249.
20. LW, Vol. 22, lk. 21.
21. LW, Vol. 1, lk. 76.
22. LW, Vol. 22, lk. 13-14.
23. LW, Vol. 22, lk. 22.
24. LW, Vol. 17, lk. 91.
Original Title: Luther On Evolution
http://creation.com/luther-on-evolution
"Mida arvas Martin Luther evolutsioonist"
<http://www.creationism.org/estonian/CmiMartinLutherOnEvolution_et.htm>
|
|
 |
|